Me passisime pool tundi tühjas loenguruumis. Keegi läks uurima, mis jamps on ning naasis ühe kõhkleva professoriga, kes käis omakorda uurimas ja teatas siis, et meie loengupidaja sõitis Budapesti. Vahva.(Meil on prof. S.Snape - kas ma seda ütlesin?)
(sujuvad üleminekud on nõrkadele)
Jõudsingi lõpuks töölt koju, aiapeole. Murule olid kaetud lauad ja ema tõstis kõigile salatit. Panin koti maha ning kükitasin liiva suhu toppivate beebide kõrvale - need olid mu värsked õde-venda. Teretere. Britta tuli kõrvale ja näitas: Kass (poiss) ja Kõgnes (tüdruk) - tema initsiatiivil. Jõllitasin nördinult - ja mina olin just hakanud mõtlema, et, näe, meie oskame lastele korralikke nimesid panna, mitte nagu enamik tänapäeva vanemaid. Ja siis hakkasin meie pere nimede peale mõtlema.. ja ei olnud enam nii kindel. Kusagil siin oli ka minu kadunud kaksik. Kadunud seetõttu, et ta alles hiljuti oli sündinud, aga mitte minuga koos (tema nime ei mäleta, aga äkki hakkas l-tähega). Nurga taga oli teine laud, seal istusid muuhulgas Ingrid ja Madle ja Iren ning pugisid. Kristi saalis mitme laua vahet.
2 kommentaari:
Hea, et ta nurga taga oli :)
Laps, sa oled ilus laps:)
Postita kommentaar