a more consise way to school, taverns and short girls

 Liverpoolis käisid hiiglased vahepeal. Suured kraanadega liikuvad nukud ja pool-meeletud rahvamassid neid jälgimas-jälitamas. Ilusad ja õudsed. Ja pealkiri on kuklitõlge saksakeelsest artiklist, mis algselt ütles ilmselt midagi asjalikku.

Lugesime ajalehest pidulikku kuulutust 'sooviksin vahekorda astuda' + kus ja millal ja number. Sinna sadama juurde oli tolleks hetkeks maailmatuma palju rahvast kogunenud - klõpsutavaid aasia turiste, kilkavaid tüdrukuid ja lõõpivaid lõnguseid. Liikusime ka sealt kandist mööda ..ei-ei täiesti juhuslikult, muidugi.. vahtisime rahvahulka ja kommenteerisime, et on ikka imelik mees. Kõrvalt pomiseti vaikselt, silmad maas: "Ei ole vaja kohe niimoodi. Mina olengi see mees." Tavaline häbelik paksuke, seisis kaugemal ja oli ilmselt alla andnud oma vägeva plaani osas. Pöörasin nüüd eriku poole, kes kõveralt inimesi kõõritas. "Aga pane tähele - et sina oled ka siin. Ja mitte ainult sina, vaid - terve su pere -," laiutasin käega teiste poole. "Ja muidugi meie esik-pervert," tõmbasin armsalt atsul üle lõua. Ta naeratas õrnalt ja magusalt - nagu kevadine teeroos, nagu noor Dorian Grey.