Kiviringid

Kell üks öösel jalutasin kokkulepitud kohta bussi ootama. Sõit kesta oma viis tundi. Olin juba peaaegu magama jäämas, kui onu käratas kõlarisse, et nüüd on paus ja tehke, mis tahate - ja ajas une ära, loomalikult. Kell kuus oli meile special access Stonehenge'sse - st. kui "tavalised" inimesed saavad ainult kaugelt nööri tagant vaadata, siis meie kakerdasime kaks tundi päris kivide vahel. Juubbe külm oli! Päike paistis küll vahelduva eduga ja soojasti, aga tuul oli lausa jäine. (Ma seisin kivide tuule-varjus siis). Suur ja uhke oli ikke muidugi ja väga vahva, et meid nõnna käppapidi ligi lasti talle :) /Pärast Avebury't, tagasiteel tulime veel korra sinna - siis kui ta avalikkusele avati - osad tegid eba-special tiiru ja teised said nüüd pahna- ja nännipoodi. Jätsin kõik oma õnnetud pennid sinna ;) /
Edasi läksime Avebury'sse, kus oli suur kividering (milledest oli säilinud julge vähemus) - sisuliselt ümber terve linnakese (kümmekond maja). Kõndisin siis valli mööda, kust tuul mind järjekindlalt maha üritas puhuda ja vaatasin vaadet. Kui päike tuli välja istusin tuulevajus valli-veerele, peesitasin ja kitkusin rohukõrsi - kui kiskus pilve ja tilkus, siis sammusin edasi. Kivide ümber otsisid kaks onu veesooni - neil läksid pulgad risti ja siis neil oli kole põnev ¤
Ostsin pisikesest poest saiapätsi (maitselt "sundried tomatos" - mis on ilmselt ilus nimi neile, keda ei jõutud või kes lihtsalt polnud väärt põllu päält ära korjamist - maitses hea muidugi). Luusisin linnas majadevahelisi radu mööda ja nokkisin saia. Aega oli liiga palju jälle antud (oleks soe - oleks vähe).
Jõudsin bussi-parklasse tagasi. Kaugemal paistis mägi - tehislik nagu mulle seletati, aga kõrge ja vaate-rikas kindlasti... Nii - pool tundi on aega? Ja otsustasin, et ma jõuan veel sinna otsa ronida. Päike paistis jälle, kui ma üle põllu ja tarade hüppasin. Aeg hakkas siiski otsa saama ja ma päris jooksin mäeni - ainult selleks, et avastada, et järsku on tee peal ees jõejupp ja mäe ümber väike järveline, rääkimata tarast ja kurja-ilmelistest siltidest. No mis siis ikka, selleks mul aega enam ei jagu - tegin pilti ja ümberpöörd. Põllu peal jäin rahe kätte - teravavõitu oli. Ja pihku ei kukkunud ühtegi tera!
/Tagasiteel jagasid korraldaja-tüdrukud meile krõpsu ja kokakoolat (leidsid ka ikka toidu...). "Diet coke?" - tüdrukud tõstsid käed. " And full-fat?" - poisid ja mina, muidugi./
Jajaa... ja eestlasega sain ka rääkida - külmast ja kojuminekust :)


.