Kuu Kuu

Reedel käisingi teatris. Oli mees, kes hakkas kuuga rääkima ning küsimus - Jää siia ja lase neil ennast ravida. Või mine kuuga - ja ela. Ja päris ootamatult antigi õige vastus ;) Marta tuli ka - olime juba päeval jalutanud ja kohvitanud. Ja jäi siis ööseks minu juurde. Istusime ja rääkisime ja vaatasime, kuidas Don Juan Tallinnas käis ja kuulatasime ukse tagant kahtlaseid hääli, kerges hirmus, et keegi tuleb kontrollima (inimeste arvu toas). Ei tulnud, muidugi. Magas põrandal, küll siiski tekiga ja olla maganud isegi paremini, kui kodus :) Pätsasin talle hommikusöögilauast teed ja röstsaia. Siis sõitsime linna ja võtsime veel ka kohvi ja kooki. Päike paistis ja me kõndisime sadamasse, kus asub suur Tate kunstimuuseum. Ühel või teisel põhjusel ei olnud ma varem sinna sisse astunud. Nüüd jalutasin ilusasti kõikvõimalike tuntud ja vähem-tuntud tegelaste vahel. Veider on vaadata, kuidas nad on ikkagi päriselt kaa olemas, need asjad. Noo.. näiteks too Fountain, mis on küll igas kasvõi ääriveeri teemat puudutavas õpikus ja raamatus sees, vedeles kogu oma kuninglikkuses lihtviisil postamendi otsas! Vaimukas. Aga mulle meeldis -see- kõikse rohkem ;) Muuseumid on üldiselt siin tasuta, aga üks näitus oli rahakeste eest - viimast nädalavahetust, Glenn Brown. Marta oli küll seda näinud, aga me läksime ikka - talle olla hästi meeldinud. Arusaadav :) Pärast panin ta jälle bussi peale tagasi. Võtan ja panen tagasi, just nimelt. Ainult, et ta tuli rongiga ja ma jäin võtmisega pool tundi hiljaks. Aga see selleks. "Tsau.. ja söö siis ikka korralikult!" ning lippas bussi peale. Ootamatu. Aga mul lõid sest mõttest kohe silmad särama. Lehvitasin bussile ja mõtlesin, et teeme nii!

¤