..aeglaselt..

See nädal oli kaks kontserti meil. Laulsime külmast värisedes kirkutes. Nägin hästi pisikesi tuubasid - nad ei ulatanud üldse süleni (muidu olid täitsa tuuba moodi). See oli suures osas ajaraisk tegelikult... Aga et ma läksin sinna loomalikult sööma, siis hõõgvein ja minced pie'd läksid täitsa asja ette :)
Ja ma ei jäänudki kokkusaamistele hiljaks (sest siis ma poleks enam esinemiskohta leidnud - näete, ma saan küll, kui tahan). Koorijuhi-poiss(-id) jäi(-d) küll hiljaks mõlemal korral (ebamainimisväärselt vähe minu arvates, aga tõsteti kära ometigi).
Hommikul olid need poisid ülitähtsat presentatsiooni esitlanud koolis, millega oldi vaeva nähtud kaua. Mõtlesid, et tuli korralik, lausa vaat et geniaalne. Esitasid ilusasti aga kuulaja-hindaja ütles: "te ei tea midagi" ja kukutas läbi. Poisid ei teadnud, kas nutta või naerda või karjuda. Terve õhtu (esinemisel) istusid tühjade ja süngete/õnnetute pilkudega ja kui naersid, siis ikka kuidagi kõveralt.

Käisin kunstimajas members preview'il ehk siis näituse avamisel tegelikult. Täitsa vahva oli, teemaks elektrooniline muusika ja müra. Laes pinisesid tuulikud ja arvuti küljes sai mingeid nuppe väänata. Teinekord uurin põhjalikumalt :)
Pärast oli tund aega enne osakonna jõuluistumist. Käisin aeglaselt jäise linna peal. Nägin poes plast-kiiktooli. Veidravõitu, aga ajas asja ära (asjaajaja). Ja sattusin tänavanurgal trumme mängiva rühma peale. Neid oli oma seitse-kaheksa, igat sorti ja suurust trummidega, värvilistes t-särkides (talvel) ja müdistasid nii mis jaksasid. Ma ei teadnud, et see trummi-asi nii tore on! (Kahtlustan, et muljet võimendas märgatavalt vastik külm ilm, täiskuu ja liiga palju sisutamatut vaba aega) Igatahes kuulasin ma kogu nende esituse ära (kui nemad mängisid, siis ei olnud külm), aga oleks võinud märksa pikemaltki seal seista :D

Ühiselamu hoiab kütte arvelt kokku, mulle tundub. Varemalt kütsid nad igatahes rohkem (st. siis kui vaja ei olnud)! Ja ühekordsest tihendamata haak-kinnitusega aknast pole kah üldse kasu. Villastest sokkidest ja kolmest kampsunist samas nagu oleks peaaegu.
Ja ma olen juba mitu korda leidnud õhtusöögipakist sellise purgikese, mis sisaldab kanget magushaput pruuni plöga eri värvi tillukeste kuubikutega. Ma proovisin teda erinevate toiduasjade juurde, mis pakis olid. Ei suutnud siiski tuvastada, milleks teda täpselt peaks kasutama ja kasvavas kahtluses, et äkki ta olegi söömiseks mõeldud, jätsin plöga puutumata. Seekord sain purgikesi kaks. Ja võtsin lõppeks interneti appi. Tuleb välja, et "perfect for sandwiches". (Ma isiklikult olin selle variandi juba välistada jõudnud. Teist korda ei proovi, tänan väga.)

Ma ütleks, et pange nüid oma viimased kirjad posti, sest ma tulen koju! Aga õnneks ei ole selleks enam aega, juba mõnda aega ilmselt (võime nüüd kõik rahus hingata) ;) Ja ma ütleks: ma arvan, seitse päeva - pole mõtet... Aga päevi on kõigest oma viis järel. Ja veel ütleks ma: Nägemiseni! (aga ei ütle, sest te ei kuuleks niikuinii.)


"Oh, I'm an early-morning person!" kilkas bussis tüdruk. (mu pea tõrgub seda lauset mõistmast)