Külaline

Päike paistab ja vihma sajab. Tegelikult on päiksepäev. Eile sadas vihma terve päeva. Enne seda oli jälle päike ja siis ühel päeval oli hästi külmkülmkülm. Enne oli ilmselt jälle päike :) Imelik mõelda, et teil lumi põlvini on...
Suure maja ees on meil kaks pikka kaunistus-basseinikest. Eile oli ühel kõva, läbipaistev jää peal. (Mina tean - ma rippusin tõkke-pulga küljes ja koputasin tükk aega uskumatuses). See ei olnud üldse nagu päris. Eriti kuna teine veekogumikuke lainetas uhkelt.
Basseinis elavad kaks parti - poiss- ja tüdruk-part. Nad prääksuvad vaikselt omaette. Vahel nad on seal, vahel ei ole, aga päris ära nad ei lähe ja uusi juurde kaa* ei tule. Täna, tõsi küll, oli neil külaline.

Unes nähtud: Kõndisin Madlega parasjagu Okasroosikese lossi (Uuel tänaval teatavasti) eest läbi. Ma võtsin ajalehe lahti ja lugesin, kuidas jälle toimub mingi heategevus-külaskäik-kontsert laste-kaitse-kodu-lastele (vms) ning kaebasin Madlele, et need jäävad kaa kõigile ette. Ta ütles: "No, probleemsed lapsed ju." Ja rääkis, et tal olla seal vend (vms), sest et ei tema ega ta õde teda tahtnud enda juurde. Veel jutustas, kuidas ükskord elanud üks väiksem sugulane tema juures. Selline lokkis peaga tüdruk, riukalik ja õel; oli kogu aeg kodust ära ega hoolinud millestki. Ükskord koristas Madle korterit ja leidis sahtlist pildi, millel oli teda ennast kujutatud tolle tüdruku juustega. Selle kõrval oli vahtraleht, mille alla oli kleebitud kolm žiletitera. Ja see oli mõeldud panna videokarbi vahele, nii et kui Madle selle kätte võtaks siis see kindlasti lõikaks temasse - ja tapaks ta. Madle läks muidugi politseisse kohe. Aga need saatsid vastu kirja, öeldes, et, ah, mis te nüüd, ta ju ainult väike laps, see on kindlasti nali, küll ta üle saab...jne. (Kirja pealt ma muide nägin, et tüdruku nimi oli Miks. Perenimi oli kaa... m-tähega vist. ) Kui Miks õhtul koju tuli ja istus televiisuri juures, siis Madle tuli ja võttis videokarbi kätte. Plika vahtis pingsalt. Aga Madle seletas, et ta teab juba kõike. Laps põrnitses nüüd kaua Madlele otsa ja seejärel, märgates, et pilk ikkagi ei tapa, tuiskas uksest välja. Madle jooksis järele (sest et too oli tema vastutusel lõppeks), aga metroos kaotas pärast esimest peatus tüdruku silmist. Rohkem polevat ta teda näinud. Ja ega ei igatse tagasi kah!

Hakkasin orkestriga-lauluproovi minema 40 minutit enne kokkusaamisekellaaega. Sõiduks läheb kuni 20 ja söömisele oma 15 minutit. Ma teadsin muidugi sellegipoolest, et ma ikkagi hiljaks jään. (Aga viimase laulu pidi ikka ära kuulama... no, ja siis veel selle viimase...) Söökla-järjekorrad olid kah meelest läinud. Söömata muidugi ei jää! Selge see. Jäin siis bussist napilt maha. 35 pidi järgmine tulema. See sõitis tuimalt mööda. Järgmine tuli 55 lõpuks. Mõtleb: no 15 minutit on veel peaaegu viisakas hilinemine. Kui ma lõpuks linna jõudsin, siis kohtumispaigas polnud muidugi kedagi enam. Aga kus proov toimub?? Lonkisin raamatukokku ja otsisin linnakaardi pealt vastavat maja (mida ma enne olin tosinast e-mailist taga ajanud). Aga leidsin! Ja jõudsin ilusasti tund aega hiljem proovi - täpselt viimase laulu teise kolmandiku tarbeks. Ja sain teada, et täna peab üleni mustas esinemise tarbeks olema. Ja öeldi, et keegi võiks laulda üksinda silent night'i. Ma hakkasin selle peale naerma (et keegi võiks arvata et ma seda vabatahtlikult kaaluksin) ja katsusin seejärel hästi mind-ei-ole-olemas nägu teha, sest et koorijuht vaatas minu poole natuke maia pilguga, mulle tundus. (Aga õnneks ta ei võtt seda teemat üles). Tore oli hoopis see et, kui ma oma vabandust-ma-olen-ikka-üks-suur-tobuke naeratusega sisse kalpsasin, vastasid nad kõigest oled-sina-ikka-tobuke naeratusega ja ei teinud sellest kõigest üldsegist suuremat sorti numbrit.

Ja ma ei mängi, kui iga hommik peab üles tõusma! (See pole kellegi õige mäng)


*Nii ongi. Jõõõõõõ, pärrisselt kaa!!