Siin ma siis elan

Ema tuli mulle "siia" külla. Ma võtsin ta siis lennujaamast ja pidin näitama, kus ma elan. Linn oli Liverpooli-sugemetega Tallinn. Kõndisin eespool, seletasin, et seal on kool ja seal poed... Astusin nö. oma majja sisse - Reaalkooli usutavasti, ja hakkasin trepis üles minema. Teine korrus (selle asemel, et olla ausalt aula) oli hoopiski kõrvalmaja kontsertsaal. Seal olid parajasti pulmad (miks alati pulmad??). Aga nad ei saa Mind kinni pidada - ma elan seal! Ega nad ei püüdnudki;) Loovisime siis külaliste vahel läbi. Möödudes pruutpaarist kuulsin, kuidas neid ilma kutseta sisse ei tahetud lasta (mida neil loomulikult ei olnud - omaenda pulma!). Nad kusagilt siiski hankisid endale lõpuks tolle kutse ;) Läksime küljetrepist üles. (Ja nüüd siis juba Reaali-küljetrepil) Trepil trügis palju lapsi - 7-8 klass, või nii, mõned pingelises ootuses, teised eufoorilises kilkes-tantsus. Hea on peajagu pikem olla ;) sest nüüd avanes vaade, kuidas Ingrid Oinas treppide lõpus lastele juhilube jagas! Nimekirja alusel muidugi. Mullegi sattus laste vahelt kuidagi üks nimekiri pihku. Käisin pilguga üle ja märkasin ka Madle nime seal. Ohoo, no lõpuks siis! Pressisin trepist üles Ingridi juurde (ema tolgendas ikka veel sabas kuidagimoodi). Tere-tere ja "ma näen, et madle saab ka load". "Mhmh," ja teise käega tegeleb lastega. Vaatan veel nimekirja. Ja pakun arglikult:"Aga sina?" "Ah, mul oli see osa juba tehtud," nii muuseas. Ma ei saanudki täpselt aru, mida see tähendas. Kavatsesin nüüd oma tuppa minna (aga kus sa sellega! Äratus hoopis.)

Jalutasin võrktraataia kõrval. Ilm oli kõige ilusam ilm. Aia taga oli oru-park, kus lennutati tuulelohesid ja mille kohal lendasid inimesed igasugu värviliste õhupallide ja lennu-lohedega. Teisel pool aeda valmistusid kaks tüdrukut just lennuks. Üks hakkaski õhku hüppama. Teine, õhkkerge roosa keep* ja heledad juuksed tuule sasida, seisis seljaga minu poole. Tahtsin pilti teha, aga salaja, kui keegi ei näe ;) Kiskusin parajasti aparaati välja, kui üks tütarlaps mind siiski vaatama jäi ja naeratas, justkui ta tunneks mind. Naeratasin ja mõtlesin samuti, aga pöörasin selja ja läksin. Tee peal võtsin maast sirelioksa - natuke tallutud ja ikkagi ilus. Otsisin naljapärast viieõielisi. Aga olidki ainult viie ja rohkema-õielised. Otsustasin, et nii ei ole aus! Ja otsisin siis kolmeteist-lehelist ;) Aga sellist polnud.

Ükspäev sattusingi lõunakontserdile. Seal mängis tädi klaverit. Aga ta oli keelte vahele kruvisid ja kummi pressinud. Ääretult veider kõla ja terve kontsert sellisele :D Sama veidrad olid mänguklaverid (sihukesed pisikesed). Näiteks oli tal kavas Tarantella mänguklaverile. Ja varju-nuku-teatrit samuti pisiklaveri taustaks. Naljakas ja armas ja kaval :)

Homme lähen (suur plaan) turule. Aga mitte niisama turule - see on selline "eriline" turg, või nii nad räägivad ;) Vaatame siis üle.

¤

Onu kontrollib nimekirja. Vaikus. "Ulrika, You are trying to confuse me." Minu poolt maailma kõige ilmsüütum ja segaduses nägu. "It is absolutely unexeptable to change your hairstyle mid-semester!" Olin jultunult juuksed patsi pannud ;)


*vaatab pilti ülevalt