The Last Happy Sun

Näidendilt kuulsin vanasõna:

When life gives you lemons, make lemonade.

(Uurima hakates selgus, et talle on ka palju variatsioone ant.)

Käisin väikesel bussireisil Londonisse. Kui ma ütlesin et.
Liv on magusalt mugav, ta on taskusoe, aga London on ilus, võibolla veel rohkem, ta meeldib mulle iga kord veel rohkem.
Sattusin pisikesi tänavaid pidi ilusate majade vahele, koondnimega the Temple (ta on väga tore) ja leidsin sealt koha kus filmiti üht Poirot osa! - seal oli vastav sammaskäik. (Äratundmisrõõm on ka tore.) Dead slow on ka templi küljest.
Päike paaistis ja mul oli kõht tühi. Suure hotelli taga tühjal tänaval, kõrval oli ehitus ning üksikud sinistes tunkedes mehikesed kondasid ringi, keset tänavat seisis imelik sinine putka. Ma läksin piilusin tal vaikselt aknast sisse... ja ostsin tädi käest võileivajupi. Kenasti labaselt tehtigi lihtsalt valmis ja pisteti pihku, ei mingeid ebainimlikke tervisenõudeid.
Mul on pigem kevad ja London oli päike, aga tee peal sadas lund ja lumi oli maas, kui meil oli fermata. Ma olen elus liiga palju lund näinud, et nüüd nostalgitseda.
Mu uus nunnu, armas roheline Fougerolles, on pigem kollane kui roheline. Kui ma teda poes ostsin, siis onu küsis - Will you be taking it back to Sweden? Ta oli ilmselt pangakaardi pealt nime vaadanud. Jätsin talle tema rõõmu, aga ei saanud päriselt "jah" ka öelda (sest et ma ju ei vii teda Rootsi) - Maybe... . If it lasts that long, right? arvas tema. Right :D arvasin mina.
Tagasisõites vaatasime konkordide lendu ja sõime kommi. Lõpuks astusin bussist välja täpselt samas kohas, oli sama pime ja külm nagu hommikul (öösel) - nagu poleks ära käinudki.

Life gave me a lemon, but I didn't have any sugar for lemonade.

Mulle tundub, et ma ei saagi koori minna ikkagi. Aga ma mõtlen iga kolmapäev täiesti surmtõsiselt, et järgmine nädal küll lähen. Juba alates septembrist. Sellele kõigele on tegelikult täiesti põhjus olemas ja tema nimi on: Poirot-DocktorWho-BlackBooks-SouthPark, eelmine semester oli tema nimi TrueBlood. Ma võiks muidugi internetist hiljem vaadata, aga see ei ole ju üldse see (ja ma peaks selleks minema raamatukokku, mida ma ei viitsi). Pealegi on kõik kunsti-ja-kino üritused naakuiniikui ilmtingimata kolmapäeviti. Seega: mulle tundub, et ma ei saagi koori minna ikkagi. (Aga ma ei ole veel alla annud;)

When life gives you apples instead of lemons, make apple pie and send me a piece.

Ma tegin teele eraldi kapi puhtaks (ja nad ei mahtunud sinna ka ära).

Aga minu lemmik on:

When life gives you lemons, make grape juice. Then sit back, relax and watch the whole world try to figure out how you did it.