teisipäev, 2. veebruar 2010

Waiting for lunch to ripen

[...] ja siis pühapäeval ärkasin ma üles ja olin nii kindel, et on esmaspäev. Terve nädalavahetus oli päeva võrra nihkes olnud ja see, et kuupäevad eriti ei tahtnud klappida, ei olnud muidugi probleem. Tühi linn oli küll kahtlane, aga lõplikult leppisin ma asjaga alles kooli ukse taga logistades ja postiluugist totaalset mahajäetust uurides. Nõnna ei ole ma kunagi varem teinud, kujutage ette, et valel päeval läheks õppimaie. [...] Muide, mõtlen jälle koori minna, aga [...] millegipärast on nii, et esimesel semesteril ma ei tee mitte midagi (kahe korra peale võib juba statistikat teha küll). [...] Eesti piiri peal oli meil suitsupaus. Istusin seal bussis kõikse ees muidugi ja uksest uhkas seda külma, mis võtab kohe vanduma. Nii külm ei saa mul enam väga tükk aega olema, mõtlesin, aga seda juba hoopis kerge heldimusega. [...] Selja tagant kuulsin samuti summutatud hüüatusi teemal 'tee' ja buss muudkui sõitis ja mitte keegi ei öeldud mitte midagi! Ja kas tõesti mina (jah, tõesti mina), torkisin bussijuhti ja kaebasin, et teed ikkagi ei ole ju (prioriteedid). Mis peale tuli äkkpidurdus (me ei olnud veel maanteel, kusjuures) ja tagurdati tee-võtu-punkti tagasi. Häppy ending/biginning. [...] Jalutasin passi- ja pagasikontrollist külma rahuga läbi, endal kohvris 10 kilu asemel oma 15. Ja ühe item'i asemel kohver, käekott ja mingi kolmas jublakas kott. Ma olengi selline [...]

"This is a lovely party," said the Bursar to a chair, "I wish I was here."
(Terry Pratchett, Lords and Ladies)

3 kommentaari:

TREMOLO ütles ...

Urli, ma armastan seda logi!!!

Madle ütles ...

Aga kas sa vandusid ka, kui külm tuli?

Meta ütles ...

Kui, siis ainult nii, et keegi ei kuulnud ;) (Aga nüüd mõeldes, et bussis ei olnud ju kedagi...)