Näitusel. Seinal rippus tuletõrje voolik. Aaaga ega see põld mingi tavaline voolik! Vooliku otsast rippus välja käsi – kunstiteos. (Moodsatel näitustel on nii raske - ei tea kas on teos või lihtsalt rippuv juhe/pragu seinas...) Kuidagi nii ilusti tehtud, nii päris, kükitasin voolikule lähemale.. (sisuliselt käpuli maas ja ninapidi voolikus). Ja ma peaaegu ei võpatanudki. Ukse juures lugesin pärast, et ollagi päris käsi. Ei saanudki aru täpselt, kuidas nad käe voolikusse said.. Kujutlesin, kuidas seina taga istub mees, üritab kätt teises toas enam-vähem paigal hoida, ise loeb raamatut, joob teed või ajab saali-tüdrukutega juttu... (Kaugemalt jõllitasin mõnda aega järgmisi külastajaid, kes kõik küürutasid kätt vaatama ja siis püsti kargasid, kui mõni sõrm korraks liigahtas.) Just enne ärkamist, olin köögis kellegagi, kes õpetas asjalikult uut kakao-retsepti mulle. Põhiliselt nägi see ette kaerajahu vms lisamist. Me vaaritasime seal ilusasti, aga ma ei jõudnudki veel proovida, kui ärkamine peale tuli. Aga kui ikkagi nii ilus retsept kätte näidati ja puha... Nojah, ma proovisin järgi kohe, muidugi. Jah. Maitses täpselt nii kehvalt nagu ta kõlab.
Iirimaal sain hostelis saunas ka käia. Tol hetkel kui mina käisin ei olnud seal kedagi muud. Ikka kole tore on. Mis on aga tobe on see, et kodus ei viitsi seda masinat kunagi käima panna, aga nii kui pole enam võimalik, siis mõtled, et käiks iga õhtu. ;)
Aga -siia- võid kirjutada 'memories you didn't photograph, but really wish you did'..
2 kommentaari:
Kas sul on kaerajahu seal kohe käepärast niimoodi?
hmmm.. aga see ei ole kaerajahu. Mul ei tule nimi meelde, lihtsalt. Ning, jah, ta oli mul olemas, võibolla sellepärast ma teda unes nägingi, et ta mulle muudkui kapist vastu vaatab ;)
Postita kommentaar