Ma panen tähele, et ma kirjutan ainult siis, kui midagi untsu läheb... Tolle posti-jutu kohta nii palju, et ma avastasin hoopis, et üle interneti võib paluda oma paki uuesti tuua. Panin siis seekord välisukse kella külge sildikese, et 'ole kena koputa kõrval-aknale' ja saingi oma vidina kätte :)
Mul oli pühapäeval kooriga esinemine, üle-jõe linnas. Ärkasin hommikul üles, looklesin ringi, tegelesin mittemillegiga... Ühel hetkel, kui ma ilusti laua taha olin istunud ja mingi vidinaga tegelema hakkasin, mõtlesin ma, et „mõtle kui tore, et täna ei peagi midagi tegem...“ ja siis taipasin. Kuidas just peaks täna ju midagi tegema. Otsisin kähku arvutist järgmine rongiaja ja tormasin jaama. Kui ma juba tükk aega seal keerutanud olin, avastasin hoopiski, et mulle vajalik rongiliin oli võtnud vaevaks puhata ja remontuda. Järgneva pika otsimise lõpuks suutsin linna pealt leida asendus-bussi peatuse. Muidugi olin juba paar rongi/bussi maha maganud ja juba pool tundi hijaks jäänud. Tipuks veel, kaotasin ma oma pileti enne bussi jõudmist ära. Teisel pool teed oli ta mul veel näpus! Õnneks ei küsinud keegi piletit, ei bussis ega järgnevalt rongi peal (sest et uut ostma ma ka ei kavatsenud hakata). Poolteist tundi hiljem jõudsin proovi (ma jõudsin vahepeal veel vale kiriku ukse taga kolkida kõvasti).
Ma käin vanainimeste kooris muide, kisun vanuse-keskmist kõvasti alla (mis neile kangesti meeldib). Eks seal on nooremaid inimesi ka, aga kesmiselt ikkagi 60-70-aastased. Aga nad on toredad ning keset proovi on alati pikk tee ja küpsise paus.
Muidu mõtlen ma, et mis vahe on suurel mainstream fändomil ja (isegi laialt-levinud) kultusel.
Ja punase juukse alt kulub välja roheline. Jabur. Ma pole harjunud, et siuke värv külge jääb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar