It’s not easy making friends, especially
when you live in a lighthouse
surrounded by dangerous rocks,
towering waves and troublemaking
seagulls.
When a friend visits on a supply boat
the lighthouse keeper’s nervousness
turns a delight into a disaster.
- Storm In A Teacup
Unes nägin, et kui kontsert lõppes oli juba üsna hilja ja me otsustasime jääda kõrval hotelli-majja. Ainult, et ma ekslesin mööda maja lõppematuid koridore ringi ja ei leidnud oma tuba üles. Kõndisin treppidest üles ja alla, jalutasin saalides ja tubades ja käikudes... Ja kõikjal oli imelisi asju! Laiades koridorides olid piparkoogi-majad ja pulgakommi-peenrad, õhupallid ja kommi-masinad. Saalides sinine taevas ja maasika-väljad. Aga ma ei leidnud oma tuba. Lõpuks nägin lehvivate vuntsidega frakis hotelli-juhatajat ning küsisime tema käest abi. „Aga Loomulikult!“ - juhatas ta meid kohe õigesse kohta. Tuba nähtud ja asjad ära pandud, läksin uuesti korraks välja. Tagasi aga enam teed ei leidnud. Ekslesin värviliste kardinate vahel ja suhkrumetsades, lõppematutes hämarates koridorides...
Püüdsime visandada maastikuakvarelli, aga pealetungile asusid kutsumata elemendid natüürmordist, portreemaalist, ei tea, kust veel. Nõnda siis paistab metsatuka tagant hiiglaslik kohvikannutila ja Lämmijärve õhtupeegelduses võib näha loojuvat moona liisa kõrva.
- kohviraadio
when you live in a lighthouse
surrounded by dangerous rocks,
towering waves and troublemaking
seagulls.
When a friend visits on a supply boat
the lighthouse keeper’s nervousness
turns a delight into a disaster.
- Storm In A Teacup
Unes nägin, et kui kontsert lõppes oli juba üsna hilja ja me otsustasime jääda kõrval hotelli-majja. Ainult, et ma ekslesin mööda maja lõppematuid koridore ringi ja ei leidnud oma tuba üles. Kõndisin treppidest üles ja alla, jalutasin saalides ja tubades ja käikudes... Ja kõikjal oli imelisi asju! Laiades koridorides olid piparkoogi-majad ja pulgakommi-peenrad, õhupallid ja kommi-masinad. Saalides sinine taevas ja maasika-väljad. Aga ma ei leidnud oma tuba. Lõpuks nägin lehvivate vuntsidega frakis hotelli-juhatajat ning küsisime tema käest abi. „Aga Loomulikult!“ - juhatas ta meid kohe õigesse kohta. Tuba nähtud ja asjad ära pandud, läksin uuesti korraks välja. Tagasi aga enam teed ei leidnud. Ekslesin värviliste kardinate vahel ja suhkrumetsades, lõppematutes hämarates koridorides...
Püüdsime visandada maastikuakvarelli, aga pealetungile asusid kutsumata elemendid natüürmordist, portreemaalist, ei tea, kust veel. Nõnda siis paistab metsatuka tagant hiiglaslik kohvikannutila ja Lämmijärve õhtupeegelduses võib näha loojuvat moona liisa kõrva.
- kohviraadio
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar