Laenukompanii saatis mulle uhkelt kirja, kus teatas, et siin on sinu palutud null naela ja kui sa ära ei maksa siis... "Kuradi inglased - ei saa oma paberimajandusega hakkama!" mõtleb Mina. "Bloody airheaded* estonians - can´t work with deadlines!" mõtleb kindlasti ülikool. Nüüd ma pean uut laenu ootama ja seniks ei lasta mind raamatukokku ega ekooli, mis kannab muide põhjusega nime VITAL (st. eluoluline). Õnneks sain ma ühe poolaka nii kaugele, et ta prindib mulle kõiksugu materjale välja! Näe - Elu sunnib suhtlema. (Ja kui ma ei arvaks, et ta on võimeline mind sellest august jälle välja vedama, siis ma päris vihastaks ta peale)
Muidugi jäävad kõik probleemid elu varju ;) Ja Elu oma kapriisidega jääb praegu täielikult kirjade-kohale-jõudmise (nii siia kui ka kodumaale) rõõmu varju (eriti kui postiteenused on juba kolm nädalat tõsiselt kolakat norinud). Jõuluhooaeg hakkab vist kohale jõudma, sest saadetised liiguvad vähemasti kaks korda aeglasemalt... (hea et ma kõrghooajal saan oma putka kinni panna).
Ja ülikooli raamatukogu viivis on neli krooni päevas raamatu pealt. (Sellega juba täitsa teenib) Vähemasti ei ähvardata siin inkassofirmaga... Ja ülehomseks peab essee tegema. Homme alustan :)
Jaaa...ja see on minu tubane siseringvaade. Mu aken on õhtal muide nagu suur peegel (kas nii saab siis õppida??)
No vot, näedsasiis :)
¤
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar