Mulle meeldib, kuidas me oleme poolakaga diivanid möödaminnes ära jaganud. Neid on nimelt kaks ja kuidagi on kujunenud, et suurem on tema ja nurgapealne minu oma ja me ei trügi teise diivani peale. Minu pisikene arvutaja ei saa wihviga hakkama ja ma asjatan temaga seal, elutoas. Mis on tegelikult väga mugav :)
Ma elan esimese korra peal ja (eriti) kui hakkab pimedaks minema, siis vahivad möödaminejad tuppa. Eks me tõmbame siis kardinad muidugi ette (aga mulle isiklikult meeldib võimalikult kaua õue-valgusest elada). Köök ja elutuba on sellise möödujate ja parklaga hoovi poole, aga magamisetoad on müüri ja muruga hoovi poole, kuhu ei lähe ükski uks ega värav, niiet seal pole kedagi. Müüri taga on maa-aluse rongi õhuauk - ja vahel kostab summutatud ratta-raginat. Siin pole metrood, aga kohalikud kutsuvad seda rongi hellitavalt under-ground'iks.
Ükspäev sõin viigimarju - seda õpetas/ näitas ette Meeli. Elusast peast on nad toredad, aga kuivatatult nad mulle ei meeldi. Turul nägin igasugu veidraid vilju. Näiteks dragonfruit, mis on valge või roheline ja ereroosa ja väga veider. Ükskord ma ostan veel neid kõiki. Võibolla..
Ai, ja ma sain amazonist suure kastitäie raamatuid! See oli niii tore :D
(Kes tahab raamatut lugeda?)
"it's always tea-time, and we've no time to wash the things between whiles"
2 kommentaari:
nii et seal maa all on lihtsalt mingi suvakas rong? :D päris tore
kastitäis raamatuid... *ägab* nii tore :D
üks õige ökoloog kahe linna vahelt tühjalt ei sõida, seega mul on iga kord kolmeinimese koorem seljas :D täna jälle tartusse
Palju õnne ;)
Postita kommentaar