Katus

Tee hind on tõusinud!! (Teatab mulle ülisalajane anonüümisik Tartumaalt) See on ikke lubamatult lubamatu! Ja nii ei tohi üldsegist teha. (See pole mingi õige elu)

Laupäev-pühapäev on sööklas High Tea. Mis tegelikult tähendab, et õhtusöök on pool tundi varem ja teed antakse kõrvale. Ja too tee on tõesti mõeldud piimaga joomiseks. Isegi mina, kes ma tavaliselt unustangi paki kruusi sisse, andsin alla. (Ta oli nimelt kergelt joodamatu.) Naljakas, et piimaga on ta täiesti asjalik. Õnneks on mulle valgendatud tee alati meeldinud - eelistatavalt küll hoopis kohvi- või lausa vahukoorega ;)

Täna nägin unes: et oli Liisi pulm. Seisin mingite inimestega mingis kirikus, kui tuli välja, et ta lükkab seda edasi. Mõnel täiesti ausal ja õigel põhjusel, stiilis - nad otsustasid hoopis õhtul tearisse minna või oli vaja pead värvida. Millegipärast oleks pidanud nüüd mina abielluma. Asenduseks niiöelda. Mul oli isegi selline suur imelik kollane kleit seljas. Aga õnneks ei ilmunud pruut (just nimelt) välja ja ma pääsesin! Lõpuks too (Liisi, mitte minu) pulm siiski toimus. Küll hoopiski õues. Hiljem oli pidu ja pulmamängud. Enamus inimesi olid õues (pargis), aga osad (pruutpaar, pillimehed ja tähtsamad külalised) olid majakeses. Katusel istusid aga viis jumalat. (Et nad istusid kõrgel, siis inimesed ei näinud neid tegelikult. Aga teati, et nad on olemas ja nende võimule pidi üldiselt alluma). Ma jalutasin maja läheduses parajasti, kui jumalad, olles oma eelmisest käskjalast (kindlasti mingil võikal viisil) lahti saanud, valisid mind uueks. Ja käskisid mul sisse minna ja vaadata-uurida-ette-kanda, mis seal tehakse. (Ju nad olid uudishimulikud surelike osas). Ei saanud otse vastu ka hakata - läksin sisse ja seisin seal ukse lähedal. Mängud käisid edasi, aga kõik teadsid, miks ma seal olen (ja et ma selline avalik spioon olen nii öelda). Tobe tunne oli muidugi. Käisin siis vahepeal väljas ka - ette kandmas ilmselt. (Mind nad katusele ei võtnud!) Lõpuks, läksin sisse ja pulmalisi ei olnud enam. Astusin uuesti välja ja vaatasin ringi. Pruutpaar oli pulmariided jätt kus seda ja teist ning oli koduseid teksaseid, kampsuneid ja sassis päi teisel pool parki. Ja naersid minu üle. Aga ma teadsin, et nad naeravad minu rolli ja selle kaudu tegelikult jumalaid. Ja mul oli hea meel, et neil õnnestus jumalaid nina pidi vedada ja nende võimu alt pääseda. Ukse kõrval istus tüdruk, pill käes (kitarr siis äkki?) ja laulis (inglise keeles ja ilusamas sõnas): miks jumalad veini nii magusa tegid - nüüd ei oota keegi enam veini hauatausest elust. Mõeldes ilmselt, et inimesed ei taha oma ilusast elust lahti lasta. Kõlas jällegi nagu etteheide jumalatele. Vaatasin ukse ees seistes kõvera irvega katuse poole (nii, et jumalad mind ei näinud). Rohkem polnud neil minuga asja. Pidulised olid nüüd kõik läinud. Ja mina astusin majakesse, et koos pulmalaulikutega maha jäetud toitu süüa. Oligi kodusem tunne :)