Täna nägin unes: Alguses olin (veel suuremas ja uhkemas) kontserdimajas. Seal oli kole palju igasuguseid käike ja ma seisin (enda peale) tigedalt ülemisel korral, kuna olin jälle kellegi valesse käiku juhatanud.
Pärast läksin kohvikusse (Kristi või Madle või mõlema või kellegagi veel). Piilusime sisse: seal olid mõned lauad-toolid, mõned inimesed, mingi nööbiteema (nii loegi), aga iseenesest oli ta valge ja lage - nagu tühi lõuend. Kohe tulid meile vastu kaks heledapäist (üks tumedam, kui teine) noort naist ja uurisid, kuidas me küll nende kohviku üles leidsime. Me ei osanud eriti midagi kosta selle peale. Aga mina tundsin tolle noorema ja heledma ära - see oli too neiu, kes keskraamatukogus piiksutab [tõsimeeli; selline heleda häälega; töötab vist ülakorrusel]; tema õde polnud ma aga enne näinud [ei tea selles osas enam aidata].
Nägin veel, et Kadi tuli mulle siia külla. Käis asjaliku ja suure inimese moodi toas ringi, vaatas seda, uuris teist. Aga mina jooksin ümber tema ja tahtsin mängida. Astus lõpuks uksest välja, pomises võibolla midagi, aga ma ei pannud tähele, kuna uurisin ühte pilti. Mul oli nimelt kõik riiulid, seinad, lauad täis ühtsama pilti, erinevates värvides. Vaatasin toda pilti ja mõtlesin: Hmh, ikka ei ole veel päris see... Siis pöörasin ümber ja mõtlesin, et kuhu see Kadi siis jääb? Otsisin igast nurgast, aga teda ei paistnud. Järku sain ma aru: Me mängime peitust! :D Aga Kadit ei olnud kusagil...
[Jätkub pärast hommikusööki unesegasena] Olin koduinimestega ilusas korrastatud õunaaias (see olla meie oma). Täiesti jaburad ilma lehtedeta hallid ja mustad puud olid seal, mis ise kogusid oma kahvaturohelised õunad võrade vahele. Kaugemal oli metsik puudesalu ja kõik (loe: minu pere ja muud loomad) üritasid tavaliste kööginugadega puudel oksi kärpida. Ma kirjutasin Madlele rüperaali, et see on minu arvates väga imelik ja rääkisin veel mingist "du sa" mängust. Madle arvas, et see oli ilmselt see hiina mäng "Du Lom San". Mõtlesin, et küll ta teab ikka palju... Ja küsisin emalt, kas ma õuna tohin võtta. Loa saanud sirutasin käe okste poole... [ja märkasin järsku, et mulle vahib vastu täiesti südametult õunavaba tubane sein].
Mul on neli apelsini, kaks punast, kolm rohelist karva õuna, kaks kiivit ja suur kartul (muust rääkimata). Kapi otsas on kausitäis hallitanud saia ja üks mädaplekiga tomat (mine tea, äkki läheb tarvis) ning kaks viimast Suurt Vene Kommi. Ja rüperaalist paistab Blackadder.
Heasti on¤
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar