Uhke

"Koju läen, on tänavad tühjaks jäänd
Vaikne on linn, vaid tornikell kuskil lööb
Koju läen, taevas on tähti täis"

Buss sõidab muide õhtupoole-ööd suuremaid ringe.
Tegelikult on suurtes linnades tähti vähe (Ja tegelikult ei lähe ma veel koju kah, aga see selleks). Eriti, kui pilved pea kohal. Meil on siin muide selline sisteem, et päeval paistab päike ja öösel kallab. Mulle igastahes see sobib!

Mul on nüid ametlikult Music Room Membership ja luba kasutada ülikooli uhkust - Suurt Bechsteini Kabinetklaverit! Ega ta nii väga jube ei olegi (võrreldes nende pannidega, mis luku taga pole), aga kui tolles imetillukeses jääkülmas ruumis pedaal alla vajutada, ei saa enam hästi aru, mis lugu käib (helistikust rääkimata)...
Pealekauba palusin ma sööklast toidupakki (kuna seminar segas end mu toidu sisse) ja nad andsid mulle (lisaks muule, õnneks) ühe hiiglamasuure toore kartuli! Geniaalne, minuarust...

¤¤¤

Ma näitan nüüd, kuidas tuleb (nt. oma seminarile siis) reklaami teha:
"The finest nibblettes and drinks of the most stupendous flavours will be provided." (Tõlkida võite ise. Aga kõlab ju uhkelt?)

Varsti otsin endale ühe kena odava kohviku ka, kus siis tore istuda ja vahtida.


Nagu oinas. ¤