Täna ma ei teinud midagi. Korterit otsisin järgmiseks aastaks, internetist. Ei viitsi, elu on kallis veel pealekauba.
Öösel kell 5 oli tuletõrjealarm. Jälle (ainult, et seekord olla keegi ta tööle pannud ja me peame kõik trahvi maksma, kui välja ei tule kes). Kui vähe magada, siis on kergem ärgata. Ja täna ma võtsin rahulikult aega ja pakkisin end põhjalikult sisse, talvemantel ja puha. Sest pole mõtet õues külmetada.
Magada ei lasta - suigatad paariks tunnikeseks, siis seisad õues 20 minutit; magad veel mõned tunnid, siis on öö-söök ja seejärel lased natukene leiba luusse, kuni on aeg ärgata (siis kui uni ära lõppeb). Jubbee.
(Unes nägi: Kõigepealt kirjeldas ta tüdrukule oma kuut eri sorti vampiire. Ja siis seletas: "Vaata, me oleme siin kõik koos sellepärast, et õppida linnakeskkonnas elama. Võta näiteks oma koer - ta on loom, ta peaks elama metsas! No loomulikult sa ei saada teda kohe metsa - ta võib surma saada... Sa hangid hoopis treeneri," ning naeratas kavalalt, võidukalt. )
Ükspäev kõndisin tänaval ja ühest uksest tuli sihukest (ebamäärast päritolu) toidulõhna. Mis tekitas järsku sellise jubeda, õudse tunde. Ja ma tükk aega mõtlesin miks, kuni paar tänavat hiljem tuli meelde. Algklassid. Imelik - mul oli meelest läinud, et see nii hirmus oli ;)
Ja üks teine päev oli koridoris hirmus supi ja suitsu hais. Just nagu Estonia teatri keldris vanal heal ajal :) Naljakas, kui sellised asjad meelde tulevad.
Aga minu pastakas hoolib kõigist (mitte ainult lastest) : Keep pen cap out of mouth, it can obstruct breathing if swallowed.
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar