Ulrika Something

Täna hakkas kool pihta. Uus onu kontrollis, kes on kohal (ja seal hulgas üritas nimesid õppida). Luges neid ette, väänas poola ja prantsuse ja hispaania keelde, siis tekkis aga kahtlaselt pikem paus. "Annan alla. Seda nime ma hääldada ei suuda.." Ulrika Something. Hääldasin seda siis talle ilusasti - tema arvas, et "give me six months". Eks me näe ;)
Järgmine (topelt)loeng lõppes kolmveerand tundi varem ära, et me saaks õppetöö algusesse sujuvamalt sisse elada ja et jumala pärast stressi ei tekiks...
Praeguse seisuga tundub, et mul on nelja-päevane nädalavahetus. Esmaspäeval ootasin veel tigedaid kirju: miks keegi loengusse ei tulnud?!?! , aga praeguseks on välja ilmunud pidulik tunniplaan, mis ei paigutagi midagi mu niigi tiheda nädala esimesele esmaspäevale. (See on üsna jabur. Peaks võib-olla mingeid lisategevusi tekitama - äkki ikkagi see vibu-laskmine või antakse veel keeli? Ettevõtmise-asi.. ;)

Ostsin kohaliku kõnekaardikese endale. Kes tahab küsige :) Aga teise numbri pealt mind siinmail üldiselt kätte ei saa. Too interneti telefon ei võta kah jalgu veel alla. Homme lähen kooli arvuti-abi-majja kaebama, ehk antakse?

"If you want to get anything done in this country you've got to complain 'til you're blue in the mouth."

- Monty Python

Uurin kinokunsti kaa ja näe sihuke tegelane nagu Martin Arnold tegi veidraid filmikesi. Näe ühes filmis Siin ütleb mehike "mu sõbrad, mu sõbrad, mu sõbrad, mu sõbrad...." kaheksateistkümnenda minuti juures :D Kui nüüd ilusasti kuulata ikka...