TheCalmZone

Täna paistis päike, muru oli roheline ja pargis õitsesid tulbid. Pesuehtne kevad! Õues käisin õhukese jaki, lühikese seeliku ja põlvikutega. Leidsin jälle ilusaid postkaarte muidugi. Hankisin enesele isegi kohaliku numbri ja telefonipoest anti kaasa suur ja kirju pulgakomm - ta on nii uhke :D

Eile oli mul pidulik privaat-postkontori avamine! (Nii sisse kui ka välja suunas.) Ja ma tegin rummikooki (sest et ma leidsin ühe hoopis asjalikuma retsepti ja kuigi ikkagi veel päris välja ei tule, oli juba palju rohkem nagu päris)! Leidsin alt korruselt ahju kaa - nüüd saan muffineid teha, kui igav hakkab :D

Tol päeval, kui järsku lund sadama hakkas, seisin kassasabasse (vahva sõna) ja minu ees ajas tädi kassaonuga juttu. Onu rääkis, et tal veetis sõber siin 16 kuud ja tahtis koledasti lund näha. Just täna ja hetkel olevat ta aga hoopistki lennukis ja teel tagasi Egiptimaale. Loomulikult. Nii see lähebki..


Aken on maksimaalselt avatud. Näe, aknapulk on selline seal taga (maas on rahe).

Üks õhtu vaatasin sihukest filmi nagu "Innocence". Ja ta oli täitsa huvitav (mitte huvitav nagu põnev vaid huvitav nagu ..huvitav). Selge ja suvine nagu muinasjutt, aga pisut kõhe, justkui võiks sileda järvepinna all varitseda koletis. Hiigelsuures müüriga ümbritsetud pargis oli tüdrukute kool, kuhu lapsed saabusid kirstudes ja lahkuda ei tohtinud enne, kui nad vanuses c. 12 sealt ära viidi. Ja kuigi kõik olid seal ju päris õnnelikud, mängisid ja õppisid ning midagi eriti õudset ega müstilist ei toimunud, rippus ikkagi terve aja õhus küsimus, et kust need lapsed tulid ja mis nendega pärast tehakse?? Vaikne ja aeglane ja omamoodi. Ilusasti tehtud film.