Alates tänasest hommikust on täies hoos täiesti tühi nädal! (Kuhu kahjuks peab ära mahtuma ka mingil tasandil kordamist, aga see ei loe.)
Vaba aja eesmärk ei ole üldsegi selle sisustamine (asjalike asjadega). Võiks öelda, et toimuvad õppused: "Kuidas teha mitte midagi, aga aeg ikkagi otsa saab". Oleks suvi, siis ma läheks kuhugi põldude vahele rändama ja losse vaatama.. Aga vihma ja lörtsiga ei kipu eriti. Äkki läheks külla kellelegi..? (Pange tähele, et ei lähe jälle.) Eks me näe.
Tänane näiteks: käisin eksamil, läksin poodi ja jäin laia langeva lume kätte - ilus, aga märjavõitu. Jõudsin tuppa (siis hakkas päike paistma muidugi), kuivatasin juukseid ja imetlesin oste. Lugesin, tegin makarone, kompuuter laulis mulle taustaks. Vahepeal sadas rahet - püüdsin seda topsitäie (mitte täie muidugi mõista, aga hästi palju :D Nüüd on aken pärani lahti ja tops akna peal, aga ikka sulab ära) ja tegin aparaadiga pilte. Soperdasin värvidega jälle, kallasin pool jogurtit kapi taha, käisin söömas, parandasin telefoni (ei aidanud muidugi)... Pärast vaatan jälle filmi ilmselt :)
Vahepeal vaatasin "Paris, je t'aime" - hästi palju pisikesi lugusid - täitsa tore oli ja "Lost in Translation" - mitte-midagi-tegemise-film logelemise taustaks - sobis küll ;) Unes nägin millalgi vahepeal, et seisime kontsertsaalis - otsustasime, et rahvas võib põrandal ka istuda ja panime toolid kinni.
Rohkem ei mäleta ;D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar